Pärast mõningasi üleujutusi pealinna tänavatel oli päris paras aeg minna hoopiski eemale, Pärnumaa tuntud rahvusparki, Soomaale, püstitamaks üks korralik fotolaager. Pisut pikale veninud planeerimisele vaatamata õnnestus ka ilmataadiga kokkuleppele jõuda ning meeldejääv üritus leidiski aset.
Via Baltika teetööd olid lisaks pahuratele läti turistidele pead sassi ajanud ka meie klubilastel. Parasjagu Soomaale planeeritud saabumise kellajal oli õige hetk avastada end sootuks Pärnu linnast. Õppind mehed, ei kulunud pikalt aega leidmaks siiski õige koht, Ritsu talu. Meeldiv hoolitsetud paigake, just paras meile oma kaminaruumi ja omapärast saunaelamust pakkuva kilesaun Jurtaga.
Fotoalast loengut oli meile tulnud pidama kohalik vabakutseline fotograaf Annika Haas. Sümpaatne isik, kes aastaid pildile võtnud Soomaa loodust ja sealset eluolu ning tegemisi. Nõnda teadis ta rääkida haavapuust valmistatud paatide – haabjate valmistamisest ning sellest kuidas säärasega vajadusel lehm üle vee viia on võimalik. Kohalikust taadist, kes oma punase kassi ja koeraga Soomaa vetel kanuutab ning modellileiba teenib, olles lihtsalt see kes ta on. Suurvetest. Piimapukkidest.
Ilusad vaated veel silme ees seadsime end isegi kanuudele ja mõlama! Ühte jõge mööda sõites jõudsime neid tegelikult läbida kolm. Vool oli hämmastavalt olematu loomusega ja nõnda jätkus kätele tegevust terve maa ja ilm. Kanuuretk poleks olnud ka päris see, kui poleks olnud vahepeatust, mil sai keha kinnitada ja tublimad ka ujuda. Ning loomulikult fotosessioon. Pimedas on kanuudega ka tegelikult päris vahva. Ja südaööks peatuspaika naastes maitses toit äraütlemata hea. Ja et uni oleks ikka täie ette sai ennem veel käidud ring saunas, kirsina kaunistuseks veel sinna juurde jahutav ujumine.
Virgutav hommikukohv teeb juba uue päeva hoopis rõõmsamaks. Asjad kokku ja mindud sai rabale, Ingatsi laudtee ootamas vallutamist. Sel aastal on tohutult sääski, kohalik rahvasuu teab öelda, et parim rohi nende vastu on mitte välja teha. Laukas kerge suplus on kogemus omaette mida ei tohiks vahele jätta. Ja loomulikult – fotosessioon rabas.
Selleks korraks saigi siis kõik. Oli väga tore üritus ja suur tänu teile, kes te kõik selle nõnda toredaks just tegite!
Tekst ja fotod:
Christen Puust
TTÜ Fotoklubi