Tere!
Kirjutan teile seoses Paldiski tuumajaama külastusega, mis leidis aset sel aastal, sügisel 2006. Nimelt käisid siis vahvad 15 noort fotoklubilast uudistamas, miks on Paldiski tuumajaama korsten sedavõrd luitunud värvi omandanud.
Meie maal seni ainukene tegutsenud tuumajaam pandi tööle 1968. aastal. Siis lülitati sisse esimene reaktor. Teine reaktor, mis oli oma olemuselt juba teise põlvkonda kuuluv, lükati käima 1983. aastal. 1981 vahetati ka esimeses reaktoris tuumakütust, mis jäigi ainsaks vahetuseks. 89-ndal pandi reaktorid seisma. Selline on lühidalt kronoloogia asutuse kohta, kus tegeleti energia tootmisega selle mittekasutamise eesmärgil.
Miks siis üldse? Eks ikka selleks, et inimkond juurde õpiks ja aiva targemaks saaks. Tõsi, ülepaisutatust ei maksa ehk liiga tõsiselt võtta arvates, et tegemist on mingitel hämaratel teaduseesmärkidel loodud eksperimentaaljaamaga, milline näiteks podises Riia lähistel. Paldiskis oli treeningkeskus, kus õpetati vahvaid noortuumaallveelaevnikke nii teoreetiliselt kui praktiliselt käituma allveealustel. Reaktorid olid töös, et reaalselt simuleerida vastavatel stendidel allveelaevade energiasüsteeme. Stende oligi kaks, mõlemad täissuuruses allveelaeva maketid. Seal nad siis õppisid, aatomeid lõhustades.
Tuumahuviline fotoklubilane sai kaeda praeguseks veel püsti püsivat, kuid mitte kunagi suitsuga üllatanud korstnat (ventilatsioonieesmärgid) ning peahoonet, kus sees asetsesid õppestendid koos reaktoritega. Ülejäänud kõrvalhooned on tänaseks lammutatud, radioaktiivsed osised on eraldatud ning hoiustatud. Peahoonest leidsime meid ootamas kaks paksude seintega kogu, käed puusas, mis osutusid sarkofaagideks. Üks kollasem kui teine. Lae all turnida ning sarkofaagi pealsest luugist sisse vaadata, see kõik oli vahva, kuid mitte veel piisav. Piisavaks sai lugeda olukorra alles seejärel, kui olime ühte neist sisse läinud ning näinud maketist allesjäänud osa, kus sees toimis kunagi reaktor. Too siis ongi sarkofeeritud, ülejäänud pikad laeva ahtri- ja vöörosad on juba ammu ümber sulatatud ja miinideks valatud.
Praegu toimub antud ruumes viimane renoveerimine ja mittevajaliku eemaldamine. Laiemalt aga, siis on seal Eesti radioaktiivsete jäätmete ladustamiskoht. Niipalju, kui meil neid siis tekib. Luulud, et maa all on tühi jms pididki siiski luulud olema. Küll aga pole muinasjutt see, kuidas kord radioaktiivne jahutusvesi piki seina alla olla voolanud. Kuid osati tol ajal tühistest tõikadest suuremat numbrit mitte teha.
Käesolevaga soovime tänada isikuid Alarast, kes meile selle vahva tuuri võimalikuks tegid.
Christen Puust
TTÜ Fotoklubi
PS Esimesed nobedad on paari kuuga juba mõned võtted veebigi saanud! Vaata üle! Või tee järgi!
fotod: Tõnu Tunnel