|
31.03.2008 11:09
Suvi on muidu ju kõige parem aastaaeg. Kõige pikemad päevad, kõige valgem, kõige kõrgem päike, kõige soojem, kõige lõbusam. See aastaaeg, mida vist igaüks ootab. Ka fotograafid ootavad, mis sest, et keskpäevastes oludes pildistamine võib üks igavene piin olla. Kuidas? No räägime lähemalt.
Esiteks see igavene päikesesära ja kuumus. Kui sa oled pikaks ajaks oma tehnika unustanud mõnda kuumemasse kohta, näiteks autosse (kasvuhooneefekt sinu oma masinas), aknalauale või kuhugi mujale, kus päike kõrvetab, võib see kaamerale väga ohtlikuks saada. Nimelt on tegu siiski äärmiselt tundliku tehnikaga, mida peaks igal võimalusel üleliigse soojuse eest kaitsma. Kõrgetest temperatuuridest tingitud soojuspaisumine võib tekitada isegi füüsilisi kahjustusi kaamera optikale, rääkimata õrnast elektroonikast ja kaamera südamest, digisensorist. Kui leidub veel neid inimesi, kes filmilindile pildistavad, siis ettevaatust ka sellega! Nimelt kahjustab kuumus ka plastiklinti ning sellel olevat fotoemulsiooni kihti, vähendades kontrastsust ja värvide erksust.
Siit soovitus oma kaamera ja lisavarustus varjulisemas kohas hoida ning kindlasti mitte autosse unustada. Võib proovida ka aparaadi kinnikatmist riiete või rannas olles rätikuga, et vähemalt otsene päikesekiirgus seda ei tabaks. Rannas peab veel eriti ettevaatlik olema ja jälgima, et fotokat liivasesse taskusse või kotti ei topi. Nimelt on peened terakesed liikuvate osade jaoks äärmiselt ohtlikud ning võivad kerge vaevaga kaamera tuksi keerata. Remondimeestel on selle tüüpilise suvel pildistamise ohu kohta lausa eraldi väljend, „taskuliiv”. Samas on kuumus ja liiv tühised paharetid selle kõrval, kui palju kaameraid igal ajahetkel vesi hauda viib. Aparaadi surm on kohene ja hilisem parandamine tavaliselt lootusetu. Kui on reaalne oht kaamera kokkupuuteks veega (näiteks kanuumatk, vihmane ilm), siis tasub see mõnda kindlalt suletud kilekotti peita.
Lisaks kuumusele ja inimeste suurele tungile randa minna, tekitab suvine keskpäevane lõõsk fotograafi jaoks veel teisigi raskus. Nimelt valgus, mis võib vahel olla nii ere-ere, et rikub pildi täiesti ära. Kuidas? Vastu valgust pildistades on väga kerge kaamera valgusmõõdik ära petta, mille tulemuseks on alasärisse jäänud objekt ning peegeldused objektiivis. Pildistades aga inimest näiteks külgvalguses, jäävad näole väga tugevad varjud. Kui kaameramees seisab aga portreteeritava ja päikese vahel, võib pildi ära rikkuda kissitavad silmad ja fotograafi enda vari. Jama missugune..
Kuidas paremaid pilte teha? Kasuta välku! Võib tunduda kummaline kõige päikesepaistelisemal ajal välguga pildistada, kuid see on kirjeldatud olukordades kõige lihtsam abivahend koledate varjude eemaldamiseks. Tumedamatele aladele võib lisavalgust tuua ka peegeldeid kasutades, või valides pildistamiseks parema koha, või oodata mõnda päikest varjavat pilvekest, kuid välgu kasutamine on siiski kõige kiirem. Proovi järgi!
Lõpetuseks tuleb veel mainida, et pildistamine keskpäevases päikeses ei anna tihti parimat tulemust. Suvel on kõige parem aeg fotografeerimiseks enne või pärast lõunat, õhtu või hommikupoole, kui valgus on juba mahedam ning mitte nii intensiivne. See loob mõnusa tonaalsuse ja kontrastid on paigas, pildid, mida saab ka aastaid hiljem nautida.
Tolm sensorile!
Priit Tiganik, TTÜ Fotoklubi
Tagasi |
